Kaupmeeste Liit: iseteeninduskassad ei võta inimestelt tööd ära, vaid täidavad tühimikku turul
Teenindussektor pidi olema Eestis jätkuvalt kõige suurema tööjõupuudusega valdkond. Liidu hinnangul otsivad kaupmehed sellele probleemile järjepidevalt lahendusi ja üks neist on iseteenindus kassad.
Statistikaameti andmetel on üks suurima vabade ametikohtade arvuga valdkond just kaubandus „Lisaks annab see poe teenindajatele võimaluse suunata enda tähelepanu muudele tegevustele nagu kassade haldamine ja vajadusel klientide nõustamine,“ sõnas kaubandustehnoloogiaettevõtte StrongPoint Eesti haru võtmekliendihaldur Anton Martšenko,
Tema sõnul on täna turul jätkuvalt reaalsus pigem see, et teenindaja ametisse on meil inimesi puudu ja me ei pea muretsema selle pärast, et robotid tulevad ja võtavad inimestelt töö ära, vaid need tehnoloogiad täidavad turul olevat tühimikku.
Trendi kinnitab ka Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. „Eestlased on tehnoloogialembese rahvana iseteeninduskassad hästi omaks võtnud ja neid kasutab üle poole tarbijatest. Muidugi on ka inimesi, kes eelistavad tavakassat ja seda erinevatel põhjustel. Mõnedele inimestele meeldib klassikaline teeninduse protsess, kus nad ei pea asju ise skaneerima ja kus on võimalik teenindajaga suhelda. Samuti inimesed, kes soovivad just sularahaga maksta, ei soovi teinekord iseteeninduskassat valida, kuigi ka selleks on täna juba lahendused olemas,“ rääkis Peil.
Ka hiljutine Norstati uuring näitas, et klienditeenindus paljude noorte jaoks küll esimeseks töökohaks, kuid pikas perspektiivis otsivad nad midagi muud ja ei pea seda enda jaoks reaalseks karjäärivalikuks. „Mõned noored ei näe kaubanduses pikaajalist karjäärivõimalust ja eelistavad teisi valdkondi. Samuti mõjutab tööjõupuudust asjaolu, et töö on tihti füüsiliselt nõudlik,“ selgitas Martšenko.
Robotid asendavad inimesi keda pole
Peili sõnul on iseteeninduskassade populaarsuse tinginud peamiselt töötajate puudus ja vajadus sellega kohaneda. Sealt see iseteeninduskassade võidukäik tema sõnul tulebki. Kaupmeestel ei ole kohati leti taha lihtsalt inimesi võtta, seega tuleb leida lahendusi.
Martšenko sõnul on ka klientide käitumine muutumas ning iseteeninduslahenduste kasutamine ei ole enam pelgalt mugavuse küsimus, vaid ka ajavõidu ja sujuvama ostukogemuse tagamise viis.
Näiteks selgus hiljutisest Kantar Emori uuringust, et suur osa Eesti elanikest eelistab poes just iseteeninduskassat ja pea veerand eestlastest kasutab selleks ka mobiilirakendust. „Paljud inimesed hindavad võimalust kiiresti ja efektiivselt oma ostud sooritada ning just seetõttu investeerivad kaupmehed üha enam nutikatesse lahendustesse, mis aitavad nii klientidel kui ka töötajatel ajakulu vähendada,“ märkis ta.
Tema hinnangul tuleb tulevikus üha enam tasakaalustada tehnoloogia kasutamist ja inimeste rolli. „Oluline on leida hea kesktee, kus kliendikogemus jääb meeldivaks ja sujuvaks, kuid samas suudame me alati tagada, et kliendil on võimalik vajadusel ka teenindajaga suhelda. Kindlasti ei kao vajadus inimeste järele täielikult, kuid nende roll ja töö sisu muutub ilmselt palju,“ võttis Martšenko teema kokku.